Kohvi

Kohvi - tee ja kohvipoestKohv on kohvipuu röstitud ja purustatud seemnetest valmistatud jook. Kohv on levinumaid jooke maailmas. Põhjus, miks kohvi juuakse, on selles sisalduv kofeiin, mis toimib inimesele mitmeti. Kofeiin stimuleerib ehk kiirendab psüühiliste protsesside kulgu ja tõstab töövõimet, kuid võib põhjustada ka ärevust, närvilisust, tõsta vererõhku, tuua peavalu. Kuidas see jook kellelegi mõjub-see on väga individuaalne.
Kohvijoomine sai ilmselt alguse Etioopiast, sealse Kaffa küla järgi sai kohv ka omale nimetuse. Arheoloogiliste kaevanduste põhjal on selgunud, et Etioopias on kohvipuu taim kasvanud sama kaua, kui seal on toimunud inimtegevuski.
Euroopasse jõudis kohvijoomine 17. sajandi paiku. Maailma suurimad kohvijoojad on hetkel soomlased, nad joovad umbes 5 tassi kohvi päevas. Eestis ja Baltikumis juuakse keskmiselt 1-3 tassi kohvi päevas.

Kohvitaimest


KohvipuuKohvi kasvatatakse 50-60 riigis mitmel pool üle maailma. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Vietnam, Colombia, Indoneesia ja India, kus toodetakse kokku umbes 70% kogu maailma kohvist. Kohv kasvab ekvatoriaalses troopikas, 600-1600 meetri kõrgusel merepinnast. Külmatundlik kohvitaim võib kasvada koguni 10 meetri kõrguseks puuks. Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikorjamise hõlbustamiseks sobiva kõrguseni.

Kohvitaim hakkab vilja kandma 2−4 aasta vanuselt ja seda kuni puu 25 aastaseks saab. Üks kohvitaim annab umbes 400-1500 grammi toorkohvi. Kirsisuurused kohvimarjad on korjamiseks küpsed, kui need on värvunud tumepunaseks. Kohvioad kasvavad kokkusurutult marjade sees, kus neid kaitseb õhuke kile. Ühes marjas on 1-2 uba.
Kohvi meeldiv aroom, eriline maitse ning pruunikas värv sünnivad röstimise käigus.  Sel ajal aurustub toorkohvist vesi, kohviubade roheline värv muutub järk-järgult pruuniks ja muutub ka koostis. Peale 5-15 min röstimist kuuma õhuga kaup pakendatakse ja ongi valmis hõrk kohv nautimiseks.

Kohvi röstimine


Röstimise järgi jagatakse kohvid järgmiselt:

  • Euroopa röst - kaks osa tugevalt röstitud ube segatakse kokku ühe osa keskmiselt röstitud ubadega.
  • Prantsuse röst - tugevalt pruunistatud oad, millest valmistatakse keskmisest kangemat kohvi.
  • Itaalia röst - mustjaspruuniks röstitud ubadest saadud mõrkjat ja tumeda maitsega tooret kasutatakse espressokohvi valmistamisel.
  • Viini röst - kokku segatakse võrdsetes kogustes tugevalt ja keskmiselt röstitud ube.
  • Ameerika röst - keskmises kuumuses töödeldud mõõdukalt pruunistatud kohvioad.


Kohviuba Tee ja kohvipoestOn võimalik osta toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Maailmas toodetakse aastas ligikaudu 9 miljonit tonni kohviube.
Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus kohviturul on väga väike.

Tee ja kohvipoest leiate mitmeid huvitavaid kohvisorte. Vaadake meie Kohvi kategooriat.